Takistused, väsimus ja igavus kuuluvad iga tegevuse juurde, mida tuleb teha järjepidevalt ning mindfulness ei ole siinkohal erand. Ikka tuleb ette, et ei leia praktikate tegemiseks aega või ei ole viitsimist või ei …
Vaatame aga korra, millised on tavapärased takistused mindfulnessi praktiseerimisel ja uurime, kuidas neid ületada.
- Kannatamatus – tahaks ju kohe kiireid tulemusi! Istuda pikalt meditatsioonis ilma ära väsimata või tunda iga kord suurt mõju või muutust. Tõde on aga see, et enamasti sa ei tunnegi suurt mõju praktikate tegemisel – pigem see mõju avaldub järg-järgult ning ühel hetkel avastad, et “oh, ma jäin sel korral rahulikumaks ning ei olnud nii reaktiivne” või et “märkasin, mida ma tunnen ning olin oma kogemuses 100% kohal.” Mindfulness praktikate tegemine vajab järjekindlust ja aega, sarnaselt trennis käimisele. Trennis käies sa ju ei oota pärast esimest kuud, et oled oma ala meister või et kõik tuleb sul lihtsalt välja. See nõuab aega ja pühendumist. Sama kehtib ka mindfulness-praktikate puhul. Niiet võta rahulikult ja samm-sammu haaval ning tulemused tulevad.
- Lakkamatud mõtted. Teinekord tundub, et ma ei tee praktikaid “õigesti”, sest mul on liiga palju mõtteid peas ja mu mõtted ekslevad koguaeg ringi. Reaalsus on see, et mõtted ekselvadki ringi ja see on täiesti normaalne nähtus. Meie asi on seda mõtetevoogu aga tähele panna ning veidi taltsutada. Ja muideks – see on müüt, et mindfulness tähendab mõtetest vabanemist. Lepi sellega, et sul on mõtted ja võta hoopis vaatleja positsioon – millised on need mõtted, mida ma mõtlen?
- Aja puudus. Tõsi, kiire elutempo ja pilgeni täis kalender võivad tekitada tunde, et praktiseerimiseks pole piisavalt aega. Ajaga on selline tore lugu, et aega tuleb võtta, teadlikult. Aega tuleb aga võtta praktikate tegemiseks nii nagu võtad aega oma füüsilise tervise eest hoolitsemiseks. Võid mõelda praktikate tegemisest nagu hambapesust – selle mõne minuti ikka leiad. Ja sellest mõnest minutist alustagi, mitte ära torma kohe väga pikkade praktikate juurde. Ja ühel hetkel kui on praktikad juba omasemad, on lihtsam liikuda ka pikemate praktikate juurde. Kas teadsid, et saad oma praktikad siduda ka oma igapäevaste tegevustega (nt nõudepesu, koristamine, jalutamine). Lisasoovitus – pane endale kalendrisse regulaarne praktikategemise aeg, nii on sul igas päevas olemas meeldetuletus ja kindel aeg praktiseerimiseks.
- Ebamugavustunne vaikuses. Meie ümber on nii palju müra, et vaikuses olemine võib tunduda isegi hirmutav, oleme harjunud, et mingi taustamüra ikka on (kas siis liikluse, naabrite või tehnikavidinatest tulevate helide näol). Mida aeg edasi, seda enam on neid inimesi, kellel on väga raske olla vaikuses või istuda lihtsalt paigal ja hoida tähelepanu on hingamisel. Millal sa viimati kuulsid lehtede langemist või tuule sosinat? Pane teinekord televiisor kinni ja lihtsalt ole, märka, millised helid on su ümber siis.
- Hirm seista silmitsi ebameeldivate tunnetega. Mindfulness võib tuua esile tundeid, mida on muidu lihtne maha suruda või vältida. Jäädes aga kahekesi iseendaga, on loomulik, et kõik see, mille oled alla surunud, hakkab pead tõstma. Ja siis võibki olla ebamugav, aga tuleb meeles pidada, et see on osa teadlikkuse suurendamise protsessist. Ja kui nüüd päris aus iseenda vastu olla, siis need ebameeldivad mõtted ja tunded on niikuinii olemas ja sinuga koos. Kas poleks siis parem nendega tutvust teha ning kes teab, ehk nendega isegi sõbraks saada?
Mindfulnessi praktiseerimine võib teinekord olla ebameeldiv ja tüütu (samamoodi nagu regulaarne trenniskäik!) ning palju mugavam oleks neid praktikaid mitte teha. Pea aga meeles, et kui nendest takistustest üle saad, siis on kasutegurid suured – oled tasakaalukam, rahulikum, säilenõtkem ning elurõõmsam (ja oskad rohkem märgata häid asju oma elus).
