Professionaalse koolitaja enesearengu oluline osa on pidev tegelemine oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tasakaalu saavutamise ning hoidmisega. Üheks tööriistaks oma vaimse tervise eest hoolitsemisel on mindfulness-praktikad, mille kasutamisest on viimase kümnendi jooksul avaldatud üle 4000 teadusartikli (AMRA, 2019).
Aastaks 2030 prognoositakse vaimse tervise probleemidega kaasneva majandusliku kahju kasvu suuremaks kui näiteks vähi või diabeediga tekkivat kahju. Teada on, et ravimata vaimse tervise häired teevad ka füüsilise tervise probleemid sagedasemaks ja nende ravi kallimaks (ERR, 2017). Vältimaks vaimse tervise probleeme ning hoolitsedes oma vaimse võimekuse eest, suudame elada tervemat ja kvaliteetsemat elu. Täiskasvanukoolituses on oluline see, kuidas tunneb end koolitaja koolitusel, milliste emotsioonidega ta läheb koolitusele, millised emotsioonid on tal koolituse ajal ja millised emotsioone koolitaja kokkuvõtteks kogeb (Pedossar, 2014). Koolitajatele on suur väljakutse vältimaks vaimse tervise probleeme ning oluline hoolitseda oma vaimse tervise eest.
Oma töös uurin, kuidas kasutavad Eesti mindfulness koolitajad ise mindfulness praktikaid oma vaimse tervise ning saavutus- ja töövõime eest hoolitsemisel. Kuidas aitavad mindfulness-praktikad kaasa igapäevases elus meelerahu saavutada ning millised on erinevused võrreldes ajaga kui mindfulness praktikad ei olnud nende elus. Ühtlasi uurin ka mindfulness-praktikate võimalusi läbipõlemise ennetamisel. Tulemustest selgub, et mindfulness-praktikad aitavad neid kasutavatel koolitajatel endi hinnangul paremini mõjutuste korral tasakaalukaks jääda ning oma igapäevast elu teadlikumalt elada. Olles omandanud mindfulness-praktikate tööriistad, siis on sealt edasi järgmise sammuna võimalik paremini kontrollida oma emotsioone.
Loe minu kirjutatud artiklit edasi