Mindfulnessi (eesti keeles teadvelolek, meeleteadlikkus) kohta liigub palju väärarusaamu – täna jagan nendest viite ja loodetavasti kummutan paar müüti.
1) Mindfulness = mul ei ole peas mõtteid kui ma seda ei taha
Tegelikult on mindfulness oma tähelepanu teadlik juhtimine käesolevale hetkele (sh mõtted, tunded) ilma hinnaguid andmata. Me oleme oma tähelepanuga päris tihti kas minevikus või tulevikus, väga harva aga käesolevas hetkes.
2) Saavutan tulemusi ainult siis kui teen iga päev 60 minutit praktikat
Sellega on nii, et tegelikult toetavad väga hästi ka lühemad praktikat sinu mõtteselgust, keskendumist ja enesetunnet. Näiteks tee iga päev 5-10 minutit. Sa võid mõelda sellest nagu trenni tegemisest – kui teen iga päev 10 minutit, on see parem kui üldse mitte liigutada.
3) Mindfulness = lõõgastus (zen)
Jah, tihtipeale me lõõgastume kui me teeme praktikaid, aga praktika enda eesmärk on selgus (Jon Kabat-Zinn ütleb selle kohta nii kenasti – falling awake). Selgus oma igapäevaelus – selles, kuidas ma mõtlen, tunnen, tegutsen jne.
4) Mindfulness on ainult hingamisharjutused
Jah, hingamisharjutused on mindfulness-praktikate osa, aga variatiivsus on tegelikult palju suurem. Lisaks tavapärasele keha tunnetamise harjutusele on olemas nii liikumisega, söömisega kui mõtete ja tunnete jälgimisega seotud praktikad. Ehk mindfulness ei tähenda ainult kohapeal istumist ja hingamise jälgimist.
5) Mu mõte läks rändama = ma ei oska
Kui nüüd päris aus olla, siis kõigil mõte läheb rändama. Võti on aga märkamises – kas ja kui palju ma märkan seda mõtet oma käesoleva ülesande juurde tagasi tuua. Nii oma tähelepanu tagasi tuues treenimegi oma tähelepanuoskust. Järgmine kord kui märkad, et su mõte on rändama läinud, siis selle asemel, et end hurjutada, kiida ennast!
