Improvisatsiooniline teater (impro) on unikaalne loomingulise eneseväljenduse vorm, kus kõik sünnib siina ja praegu, selles hetkes. Võib tunduda uskumatu, aga impro toetab vaimset heaolu mitmel moel. Sukeldume korra teadusuuringutesse ning vaatame kas improl on positiivne mõju vaimsele tervisele. Millisel moel aitab see kaasa stressi vähendamisele, enesekindluse tõstmisele ning sotsiaalsete oskuste parandamisele.

1. Stressi vähendamine ja ärevuse leevendamine

Impros (muideks, ka mindfulnessis!) on olulisteks märksõnadeks keskendumine hetkele ja paindlikkus, mis toetavad osalejatel nii kohaolu oskust kui oskust reageerida kiiresti muutuvatele olukordadele. Just see kohalolu ja keskendumine hetkeolukorrale aitab vähendada stressi ja ärevust. Hiljutine uuring näitas, et impro aitab stressiga toime tulla, kuna see õpetab inimesi keskenduma praegusele hetkele ja aktsepteerima ebaõnnestumisi kui õppetunde (Felsman et al., 2020). Impros kasutatavad harjutused, mis on suunatud kiirete otsuste vastuvõtmisele ning paindlikule reageerimisele, treenivad aju reageerima stressiolukordadele rahulikumalt ja loovamalt.

Improtrupp Kanade mäss Andragoogika valdkonna suvekoolis 2024. Pildi autor: Maria Tyutina

2. Enesekindluse suurendamine ja emotsionaalne säilenõtkus

Impro lähtub põhimõtetest “jah, ja..”, „vigu ei ole“ ning et “igasugune idee on väärtuslik ja oluline”. Kõik ideed võetakse vastu ning öeldakse neile jah. Selline lähenemine annab osalejatele vabaduse väljendada end ilma, et nad peaksid kartma kaasosalejate hinnanguid. Hinnanguvabadus loob aga mõnusa pinnase enesekindluse tõusule.  Randel jt (2019) uuring näitas, et impro-kursustel osalenud inimesed kogesid suuremat enesekindlust ja paremat emotsionaalset vastupidavust, sest nad õppisid olukordades kohanema ja end aktsepteerima sellistena, nagu nad on. Praktiseerides improt, treenime kiiret kohanemist ja lahenduste leidmist ebamugavates olukordades, millel tegelikult on ka suur mõju igapäevaelule – nimelt aitavad need samad õpitud oskused  igapäevaelu väljakutsetega tõhusamalt toime tulla.

3. Sotsiaalsete oskuste arendamine ja kuuluvustunde tugevdamine

Impro õpetab koostööd. Punkt 🙂 Improt ei saa teha üksinda, ning impros on oluline omavaheline suhtlemine ja üksteise kuulamine ning teineteise ideede toetamine. Tehes koostööd õpime ühtlasi kognitiivset empaatiat ning tugevame oma sotsiaalseid sidemeid, mis on teatavasti vaimse tervise seisukohalt üliolulised. Sawyer (2016) leidis, et impro harjutused arendavad grupitööoskusi ja aitavad suurendada kuuluvustunnet. Sotsiaalse toetuse puudumine (ja tunne, et ma ei kuulu kusagile) on sageli seotud vaimse tervise probleemidega nagu näiteks depressioon ja ärevus.

4. Loovuse ja mängulisuse tähtsus

Loovus on oluline tegur nii impros kui vaimse tervise hoidmisel kui ka vaimse heaolu parandamisel. Tänu improle on ühest küljest võimalik astuda välja oma igapäevarutiinidest, aga teisalt ka läbi mängida oma hetkel esil olevaid teemasid karakterina stseenis. Saab ennast välja elada ning luua eheda stseeni kui olukord seda soosib. Loovalt olukorrale lähenemine võib aidata leida uusi viise keeruliste olukordadega toimetulekuks ning näha olukordi teiste nurkade alt. Minamide ja Butler (2022) leidsid, et impro võimaldab osalejatel arendada kognitiivset paindlikkust, mis toetab probleemide lahendamist uuenduslikul viisil ja aitab suurendada üldist heaolu.

Seega, impro võib vaimset tervist toetada mitmel eri viisil ning tasandil – see toetab sind stressi vähendamisel, aitab enesekindluse suurendamisel ning julgustab sind olema loov ja mänguline.

Viited

Felsman, P., Seifert, C. M., Himle, J. A., & Feinberg, T. M. (2020). Improv experience promotes divergent thinking, uncertainty tolerance, and affective well-being. Thinking Skills and Creativity, 37, 100679. https://doi.org/10.1016/j.tsc.2020.100679
Minamide, R., & Butler, J. M. (2022). The power of play: Improvisation, creativity, and mental health outcomes. Journal of Creativity and Mental Health, 14(2), 134-148. https://doi.org/10.1080/15401383.2021.1987658
Randel, A., Jaussi, K., & Wong, S. (2019). Improvisational theatre as a tool for developing psychological resilience. Journal of Organizational Psychology, 19(3), 45-57. https://doi.org/10.1016/j.jop.2019.07.004
Sawyer, R. K. (2016). Group creativity: Improvisation in collaboration. Psychology of Aesthetics, Creativity, and the Arts, 10(3), 290-299. https://doi.org/10.1037/aca0000024