Takistused, väsimus ja igavus kuuluvad iga tegevuse juurde, mida tuleks teha järjepidevalt ning mindfulness ei ole siinkohal erand. Ikka tuleb ette, et ei leia praktikate tegemiseks aega või ei ole viitsimist või ei koge eduelamist. Vaatame korra koos otsa sellele, millised on tavapärased praktikad mindfulnessi praktiseerimisel.
- Kannatamatus – tahaks ju kohe kiireid tulemusi – istuda pikalt meditatsioonis ilma ära väsimata või nautida praktikaid. Tõde on aga see, et esialgu ei tunnegi suur mõju praktikate tegemisel – pigem see mõju avaldub järg-järgult ning ühel hetkel avastad, et “oh, ma jäin sel korral rahulikumaks ning ei olnud nii reaktiivne” või et “märkasin, mida ma tunnen ning olin oma kogemuses 100% kohal.” Mindfulness on aga pikaajaline praktika, mis vajab järjekindlust ja aega, sarnaselt trennis käimisele. Trennis käies sa ju ei oota pärast esimest kuud, et oled oma ala meister või et kõik tuleb sul lihtsalt välja. See nõuab aega ja pühendumist. Sama kehtib ka mindfulness-praktikate puhul.
- Lakkamatud mõtted. Teinekord tundub, et ma ei “tee praktikaid õigesti”, sest mul on liiga palju mõtteid peas ja mu mõtted ekslevad koguaeg ringi. Reaalsus on see, et mõtted ekselvadki ringi ja see on täiesti normaalne nähtus. Meie asi on seda mõtetevoogu aga tähele panna ning veidi taltsutada. Ja see on müüt, et mindfulness tähendab mõtetest vabanemist.
- Aja puudus. Tõsi, kiire elutempo ja pilgeni täis kalender võivad tekitada tunde, et praktiseerimiseks pole piisavalt aega. Aega tuleb aga võtta praktikate tegemiseks nii nagu võtad aega oma füüsilise tervise eest hoolitsemiseks. Võib mõelda praktikate tegemisest nagu hambapesust – selle mõne minuti ikka leiad. Ja ühel hetkel kui on praktikad juba omasemad, on lihtsam liikuda ka pikemate praktikate juurde. Teine asi on see, et saad oma praktikad siduda ka oma igapäevaste tegevustega (nt nõudepesu, koristamine, jalutamine).
- Ebamugavustunne vaikuses olles. On inimesi, kellel on väga raske olla vaikuses või istuda paigal ja hoida tähelepanu on hingamisel. Meie ümber on nii palju müra, et vaikuses olemine võib tunduda isegi hirmutav. Lisaks püüavad meie tähelepanu tihti ka tehislikud teavitused ja helid. Millal sa viimati kuulsid lehtede langemist või tuule sosinat?
- Hirm seista silmitsi ebameeldivate tunnetega. Mindfulness võib tuua esile tundeid, mida on muidu lihtne maha suruda või vältida. See võib olla ebamugav, kuid on osa teadlikkuse suurendamise protsessist, sest need ebameeldivad mõtted ja tunded on niikuinii olemas ja sinuga koos. Kas poleks siis parem nendega tutvust teha ning kes teab, ehk nendega isegi sõbraks saada?
Mindfulnessi praktiseerimine võib teinekord olla ebameeldiv ja tüütu ning palju mugavam oleks neid praktikaid mitte teha, aga kui nendest takistustest üle saada, siis on kasutegurid suured – oled tasakaalukam, rahulikum ning elurõõmsam (ja oskad rohkem märgata häid asju oma elus).
