September on käes ja koos sellega ka kogu virr-varr, tants ja trall, mis käib ühe kooliaasta alguse juurde. Puhkused on selleks aastaks suuremalt jaolt puhatud nii lastel kui täiskasvanutel ning nüüd on taas vaja kohaneda rütmiga, kus lapsed käivad koolis ja täiskasvanud tööl.
Kuidas ennast ja oma lapsi toetada, et kooli- ja töörütmi algus oleks võimalikult sujuv ning vähem stressitekitav?
Alusta järgmist päeva juba eelmisel õhtul – mõtle läbi, milline päev on tulemas. Tee vajadusel nimekiri päeva jooksul eesootavatest tegevustest ning paki kokku järgmiseks päevaks vajaminevad asjad (nt pane arvuti kotti, pane lapse kooli- ja trenniasjad valmis, jne). Nii väldid hommikul liigset ajakulu, jääb ära hommikune sahmimine ja asjade kokkupakkimine ning lisaboonusena saad rahulikumalt oma päeva alustada.
Alusta hommikut perekondliku koosviibimisega. Võta koos perega hommikuti paar väikest hetke, et teha koos mõnda meditatsioonipraktikat. Võite koos uudistada hommikusi lõhnu; uurida, kuidas valgus ja päikesekiired langevad õues lehtedele või ruumis sees mõnele pinnale. Vaadata, milliseid mustreid moodustavad pilved või puulehed. Võite tähelepanelikult uurida ka helisid, mis teieni kostuvad. Proovi teha sellest mänguline tähelepanu suunamise mäng. Siis saab sinna mänguliselt sisse põimida ka selle, millised emotsioonid lõhnade, helide või mustritega kerkivad. Sedalaadi koos praktiseerimine aitab perel päeva alguses häälestuda, õpetab lastele märkama oma emotsioone ning aitab tähelepanu treenimisel.
Pane oma ülesanded ja tegevused prioriteetsuse järjekorda. Juhul, kui sa eelmisel õhtul ei jõudnud nimekirja teha, siis proovi seda teha hommikul ning märkida enda jaoks ära, millised on olulisemad ja kiireloomulisemad ülesanded. Toeta ka oma last, et aidata tal koolitükid ja tegevused järjekorda seada. Nimekirja tegemine aitab luua selgust ning prioriteetide seadmine aitab mõista, millisest ülesandest on vaja alustada. Proovi ülesannetele lisada ligilähedane aeg, mis selle täitmiseks võib kuluda. Väga oluline on planeerida oma päeva sisse ka puhkepausid! Teadlikke puhkepauside võtmine on võtmekoht, et sul jätkuks jõudu ja jaksu ülesannetega toime tulla.
Tunnete ja emotsioonide uurimine. Proovi olla kui uudishimulik teadlane nii iseenda kui oma lapse tunnete osas. Uurides seda, mis su tunde- ja emotsiooniväljas toimub, annab see sulle võimaluse märgata, mis parasjagu nö pinnal on, selle asemel, et neid tundeid kuskile alla suruda või ära peita. Märgates ja tunnistades oma tundeid ja emotsioone, aitab see pingesolekut leevendada ning ärevust vähendada. Keerukas ja stressirohkes olukorras olles on hea märgata, mis toimub su tunnete ja mõtete tasandil ning millised aistingud on su kehas. Seda kõike saab teha, suunates oma tähelepanu teadlikult, ehk praktiseerides teadvelolekut (ingl k mindfulness). Oluline on märgata oma praeguse hetke kogemust kõikides aspektides ning teha seda hinnanguvabalt. Ehk ei ole vaja end hukka mõista ega sildistada lihtsalt sellepärast, et su praeguse hetke kogemus on selline nagu ta juba on.
Võite koos leida vastuseid järgmistele küsimustele:
- Mida sa praegu tunned ja millises kohas oma kehas sa seda tunnet tunned?
- Milline on sinu tunnete temperatuur praegu? Kas sa tunned end kuumana või külmana või pigem kuskil keskel? Kas selle kuuma või külmaga käib kaasas ka häiritus ja pingesolek või rõõm või kurbus?
- Kui tunded oleksid ilm, siis milline on praegune prognoos? Kas on päikesepaisteline ilm, pilves ilm või on oodata tormi?
- Milline värv su tundeid praegu kõige paremini kirjeldab? Palun põhjenda.
Tee päeva jooksul teadlikke hingamispause
Too tähelepanu oma hingamisele päeva jooksul. Tuues teadlikult tähelepanu oma hingamisele, aitab see reguleerida (rahustada) närvisüsteemi. Õpeta seda teadlikku hingamist ka oma lapsele. Uurige koos erinevaid hingamistehnikaid ning tooge need oma argipäevadesse, selliselt muutuvad need omaseks ning on äreval hetkel kohe tagataskust võtta. Uurige koos näiteks seda, kuidas hingeõhk liigub sisse ja välja; uudistage, kuskohas tunnete oma hingeõhu liikumist kõige erksamalt või milline on hingamise heli? Võib-olla leiate koos ka mõne rahustava värvi, mida ette kujutada ning mida sisse hingata või mille sees turvaliselt kümmelda. Selliselt saad iga hingetõmbega hingata sisse rahustavat valgust ning lasta lahti pingetest.
Tee teadlikke liikumispause
Teame ju kõik, et keha tahab liikuda ja liikumine on oluline, ometigi ei paku me endale alati piisavalt liikumisvõimalust. Tööl tee liikumispaus iga 50 minuti järel, kodus saate uurida koos lapsega aga teadlikku liikumist.
Liikumispõhised teadveloleku praktikad aitavad energiavarusid täiendada, parandada keskendumist ning toetada kohalolu. Kaasa liikumisse kõik oma viis meelt, kui teed väikese jalutuskäigu õues. Proovi märgata, mida sa näed, kuuled, tunned ning millised on lõhnad, kui sa uurid seda keskkonda, milles sa oled. Sellega tood teadlikult oma tähelepanu oma meeltele.
Kui sul on vaja kiiret energiat ja pingelõdvestust, aitab raputamine. Oled ehk märganud, kuidas loomad end alati peale pingelist olukorda raputavad, et stressist vabaneda? Võttes endale peale ärevat ja stressirikast olukorda hetke, et end nö tühjaks raputada (saad seda teha ka diskreetselt nt tualetis), aitad oma kehal ja meelel lõdvestuda.
Pingeleevenduseks võid alati kasutada ka vaikselt ohkamist. Kas teadsid, et teadlased on seisukohal, et me ohkame sellepärast, et teha oma hingamisrütmile väike restart ja nö taastada algseadistus? Ohkamine aitab ühtlasi leevendada ka pingeid ja vabastada emotsioone. Valjult ohkamine ei ole alati võimalik ning võib olla teinekord isegi ebaviisakas. Sellistel juhtudel saad kasutada vaikset ohkamist. Hinga sügavalt sisse ning seejärel aeglaselt ja vaikselt hinga ohates välja – nii tasa, et keegi isegi ei pane tähele. Seejärel märka, kuidas su keha ja vaim end tunnevad ning vajadusel tee veel üks vaikne ohe.
Praktiseerige koos tänulikkust. Leidke koos erinevaid sündmuseid, olukordi, inimesi, asju, mille eest olla tänulik. Uuri koos lastega, millised on need kohad, mis neis head tunnet ja tänulikkust tekitavad. Kes on need inimesed, kelle üle olla tänulik? Kas on võimalik leida tänulikkus üles ka keerukates olukordades? Millised on need kosutavad tegevused, mida saate teha üksi või koos? Võite proovida ka heatahtlikkuse ja tänutunde saatmist iseendast ja oma pereringist väljapoole, jättes võimaluse kanda neid tundeid päeva jooksul endaga kaasas. Seda harjutust on hea teha ka õhtuti, et märgata seda, mis on päeval läinud hästi, mille eest olla igapäevaselt tänulik ning võtta see tänulikkus endaga kaasa minnes kosutavale ööpuhkusele.
Soovin sulle head ja kosutavat sügise algust!
