Kuigi on olemas mitmeid distsipliine ja praktikaid, mis tegelevad mindfulnessi arendamisega (nt jooga, Tai Chi, Qigong; Siegel, 2007b, viidanud Davis, Hayes, 2011), on sel teemal suurem osa teoreetilisest kirjandusest ja empiirilistest uuringutest keskendunud mindfulnessile, mis on välja töötatud teadveloleku meditatsiooni baasil.
Meditatsioonile viitavalt (Walsh & Shapiro, 2006, viidanud Davis, Hayes, 2011) on see ennast reguleerivate praktikate perekond, mis keskendub tähelepanu ja teadlikkuse treenimisele, et vaimseid protsesse paremini vabatahtlikult kontrollida ning seeläbi edendada üldist vaimset heaolu ja arengut ja/või konkreetset suutlikkust, nagu rahu, selgus ja kontsentratsioon (Walsh & Shapiro, 2006, viidanud Davis, Hayes, 2011).
On tõendeid, et mindfulness aitab arendada efektiivset emotsioonide regulatsiooni ajus, aitab vähendada reaktiivsust ja suurendada vastuse paindlikkust (Davis, Hayes, 2011).
Mindfulnessi kasuteguriks on arvukad psühholoogilised uurimused näidanud, et regulaarselt mediteerivad inimesed on keskmisest õnnelikumad ja eluga rohkem rahul. Regulaarsete mediteerimise kordade käigus vähenevad ärevus, depressioon ja närvilisus. Paraneb mälu, reageerimisaeg lüheneb ning vaimne ja füüsiline vastupidavus suurenevad. On leitud, et mediteerimine vähendab efektiivselt tõsiste tervisehädade põhjustatud vaevusi, nagu näiteks kroonilist valu ja vähki, ning võib aidata leevendada alkoholi- ja uimastisõltuvust. Uuringutest on selgunud, et mediteerimine tugevdab immuunsüsteemi ja aitab seeläbi paraneda kiiremini külmetusest, gripist ja teistest haigustest. (Williams, Penman 2013)
Uuringutulemused näitavad, et mindfulnessi meditatsiooni praktikud arendavad enesevaatlusoskuse, mis neuroloogiliselt eemaldavad automaatsed rajad, mis on loodud eelnevast õppimisest, ning võimaldavad käesoleva hetke sisendeid integreerida uuel moel (Siegel, 2007a). Meditatsioon aktiveerib ajupiirkonnad, mis on seotud suurema kohanemisega vastates stressirohketele või negatiivsetele situatsioonidele (Cahn & Polich, 2006; Davidson et al., 2003). Selle piirkonna aktiveerimine korrespondeerub kiirema taastumisega keskmesse peale negatiivset provokatsiooni (Davidson, 2000; Davidson, Jackson, & Kalin, 2000, viidanud Davis, Hayes, 2011).
*kõik artiklis viidatud kirjandus on leitav siit
