Stress – meie igapäevane sõber ja kaaslane. Stressis iseendas ei ole otseselt midagi halba – see on meie aju ja keha reaktsioon muutustele, väljakutsetele või olukordadele. Küll aga on probleem siis kui me ei oska oma pingeid maandada ja lahti lasta stressi tekitavatest olukordadest.
Stress saab olla igapäevane, pikaajaline või äge. Igapäevane stress on see, mida me kõik koguaeg kogeme ning mis paneb meid liikuma ja tegutsema. Pikaajaline stress on mida sellist, kus stressiolukorrad kuhjuvad ning leevendust neile ei tule. Äge stress on enamasti see, mis tekib ootamatus olukorras ning võib olla seotud ka mõne traumaatilise kogemusega.
Kindlasti on meil kõigil olnud olukordi, kus stress ja võib-olla sellega kaasnev ärevus on laes ja ei taha kuidagi ära minna. Mõtted keerlevad järjepanu selle stressi tekitava olukorra ümber ning lõpuks ei saa enam isegi öösel magada. Öine ärkvelolek toob aga kaasa juba uued probleemid ja veelgi suurema ärevuse kasvu.
Stressile reageerimise strateegiad ja teadveloleku kasutegurid
Alustuseks vaatame korra, millised on strateegiad stressile reageerimisel.
Strateegiad nagu stressi ignoreerimine või vältimine võivad olla lühiajaliselt tõhusad, ent võivad pikas perspektiivis kahjustada meie tervist ja heaolu. Uuringus, mis avaldati ajakirjas Journal of Research in Personality selgus, et teadlikkus käesolevast hetkest (või ka olevikuteadlikkus), suurendab stressitaluvust ja tõhusat toimetulekut.
Teadlikkus käesolevast hetkest hõlmab pigem hetkekogemuse jälgimist ning sellisel juhul ei tegele meel tulevikusündmuste ennustamisega või minevikus toimunu üle juurdlemisega. Uuringud näitavad, et inimese kalduvus praeguses hetkes püsida on seotud ka paljude tervisega seotud eelistega, sealhulgas madalama stressi, ärevuse ja depressiooni tasemega, paranenud meeleolu ja heaolutundega.
Kuidas mindfulnessi (teadvelolek) praktiseerimine aitab stressi vähendada?
- Sa saad oma mõtetest teadlikumaks. Olles teadlik oma mõtetest, avaneb sul võimalus justkui kõrvale astuda ning oma mõtteid kõrvalt jälgida.
- Sa ei reageeri olukorrale kohe. Selle asemel on sul üks hetk, et korraks peatuda ning seejärel mõistlikult leida parim lahendus.
- Mindfulness lülitab sisse nö “olemise” meeleaadi, mis on seotud lõõgastumisega. “Tegemise” meelelaad on seotud tegevuse ja stressireaktsiooniga.
- Oled teadlikum ja tundlikum oma keha vajaduste suhtes. Märkad paremini, mis toimub sinu kehas ning vajadusel saad võtta asjakohaseid meetmeid juba varakult.
- Sinu kaastunne enda ja teiste vastu tõuseb. See kaastundlik meel annab võimaluse rahuneda ning pärsib stressireaktsiooni.
- Suudad paremini keskenduda. Saad paremini ja tõhusamalt oma tööd ja tegemised ära teha ning sul on suurem heaolutunne, mis omakorda vähendab stressireaktsiooni.
- Saad muuta oma suhtumist stressi. Selle asemel, et näha stressi kui midagi halba ja negatiivset, pakub mindfulness võimaluse näha olukordi teisiti ning see, mis algselt tundus stressirohke olukord võib mindfulnessi rakendamisel hoopis muutuda.
Siia lõppu ka üks lihtne harjutus – too oma tähelepanu oma hingamisele ning lihtsalt jälgi seda, kuidas su hingeõhk liigub sisse ja kuidas hingeõhk liigub välja. Proovi seda harjutust teha üks minut või 30 sekundit ja vaata siis, kas midagi on muutunud sinu kehas ja meelelaadis!
Inspiratsiooniks kasutasin artikleid https://peaasi.ee/stress/ ja How to manage stress with mindfulness and meditation